Mõis

Mäetaguse mõisa (Mehntack) esmamainiti 1542. aastal ja mõisa asutajaks oli Peter von Tiesenhausen. 1617. aastal sai mõisa omanikuks Tuwe Bremen, seejärel lühiajaliselt Wrangelid ja ka Unger-Sternbergid. Mõis põles põhjasõjas maani maha ja läks 1733. aastal ligi kaheks sajandiks von Roseite kätte.

1736. aastal asus valitsema Otto Fabian von Rosen, kes omas Eestis veel lisaks nelja mõisa ning oli ametilt Liivimaa maanõunik ja auastmelt Venemaa Keisririigi kindralmajor.

Samal aastal sõnastas Otto Fabian von Rosen deklaratsiooni, selle dokumendiga põlistas ta pärisorjusliku Balti eriolukorra. Kuid samas vennastekoguduse liikmena toetas ta talupoegadele hariduse andmist.

Oma lõpliku kuju sai hoone 1820. ja 1890. aastate ümberehituste ajal. Mõisa viimane omanik oli Konstantin von Rosen. Kuni 1919. aasta

võõrandamiseni kuulus mõis von Rosenite aadliperekonnale. Peale seda asus mõisahoones aga kool.

Tänane varaklassitsistlik mõisahäärber pärineb 1796. aastast. 1990.-te aastate algul restaureeritud mõisahoones asus 2017. aasta lõpuni Mäetaguse vallavalitsus, teise korruse saalides korraldatakse aga mitmeid kultuuriüritusi ning muid pidulikke sündmusi- pulmad, juubelid, vastuvõtud.

Hoone ehteks on vestibüüli historitsistlik laemaaling ning mõisaajast säilinud 2 pronksist lõviskulptuuri.

Mõisas on arvukalt stiilseid kõrvalhooneid, sh peahoone esist väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur; viimases tegutseb mõisahotell. Mõisast 1 kilomeetri kaugusel loodes kõrge künka tipus paikneb von Rosenite neogooti stiilis matusekabel.